18.01.2019

Täna läks lahti suur reis Phnom Penhi poole. Esimene peatus oli meefarmis, kus pakuti meega teed ja puuvilju ja kohalik ansambel laulis ja mängis pilli. Päris kena. Meekärjega sai poseerida ja mesilased ei ole siinmaal üldse kurjad

. Edasi sõitsime kanuulaadse paadiga (sain ka natuke aeruga tõmmata)järgmisse farmi, kus tehti kookosest kommi ja midagi peale kookose muud sinna ei pandagi.

 Edasi läksime juba suurema paadiga ühele saarele, kus sõime lõunat. Pidime ise kevarulli kokku keerama kalast, nuudlitest ja rohelisest. Ja muudki huvitavat pakuti, omapärane on see, et supp oli viimane roog.

 pomelo

 Kala serveeriti niimoodi

 Saare pealt paadiga maale bussiga edasi ülisuuri Buddhasid vaatama.

 Ööbima Can Po linnas(miljonilinn). Käisin natuke linnas, kaugele eksimisekartuses ei läinud.

Tegelikult on nii, et väiksemas kohas on parem, kui on kohalikku raha, dollaritega on pisut tülikas

arveldada. Ostsin pannkoogilaadse asja, mille vahele oli mingit maitsvat ollust pandud, aga müüja ei osanud vist minu dollariga midagi peale hakata ja lõpuks andis selle mulle lihtsalt tagasi.