24.01.2019

Eilne päev kulus täielikult sõitmisele. Buss oli mugav, pakuti vett ja rosinasaia. Kui Siem Riepi jõudsin, pandi kohe tuktuki peale ja poiss muidugi hakkas ka kohe homseks juhiks, kes mind Angkor Wati viis. Õhtul enam kuhugi ei läinudki, sõin ka hotelli restoranis. Hotell on imeline, džunglitaimede vahel majakesed ja bassein.

Angkor Wat. Päev algas 4.40, kui kohtusin om tuktukimehega. Tems nimi on Bun. Suundusime piletit ostma ja siis päikesetõusu vaatama. Eks see ole nii ja naa, päike tõuseb igal pool ühtemoodi. Ega olnud seegi siin kenam, kui Läänemere kallastel.

 Vara startimise pluss on see, et sai jahedama ilmaga alustada, kuigi sõidu ajal oli päriselt külm. Esimene tempel Bayon oli vägev. Hakka või uskuma jumalat või tulnukaid või kuradit. Pole lihtsalt võimalik, et inimesed selle ehitasid. Järgmised olid tunduvalt lahjemad, tegelikult oleks minu poolest võinud ainult Bayoniga piirduda. Järgmised olid väiksemad ja mitt nii huvitavad.

Siis tuli pikk-pikk lõunapaus, õhtupoole läksime veel ühte kohta.

 Üldse ei viitsinud enam ja ega seal midagi erilist olnudki, suur treppidest ronimine. Aga jalutuskäik oli kena, sai juttu ajada.

 Bun demonstreeris oma elamist.

 Mehed töötasid tee ääres ja samal ajal grillisid sööki. Väkk.

 Pärast vedas ta mind massaažisalongi khmeeri massaaži saama. Kohati oli valus, aga muidu mõnus. Siis üritas Bun mind veel kuhugi sööma vedada ja homme mingit koske vaatama. Ta teenin selle pealt, kui kuhugi kliente viib. Ehk oleks läinudki, aga enesetunne on üsna sant, kurk valus ja nina vesine. Tulin hotelli ja kohe magama, kuigi kõht oli üsna tühi, ei suutnud sööma minna.

Pika lõunapausi ajal käisin Old Marketil. Siinne turg on tunduvalt väiksem, kui Ho Chi Minhis või Phnom Penhis, sobis mulle hästi.