27.01.2019

Eilne päev kulus sõitmisele. Buss ei olnud nii luksuslik nagu Giant Ibis, vett ja saiakesi ei pakutud, informatsiooni ei jagatud, aga mis kõige tähtsam, jõudsime Poipeti piiripunkti. Tai-poolses punktis pidi jälle kaua ootama, kartsin, et mul hakkab paha, aga õnneks oli üht-teist hommikusöögist järgi, sain turgutust. Pärast piiri laaditi need, kes Koh Changi sõitsid, pisibussidesse ja kimasime siiapoole.Esialgu oli mõnus sõita, aga pikapeale  läks tüütuks. Kaua ootatasime praami ja kohale jõudsime pimedas. Minu bangalo on täielik õnnetus, seep on ainuke asi mis siin on. Tekiks on suur saunalina. Õnneks on puhas. Seda kohta peab soomlanna om abikaasaga. Pealegi on siin läheduses baar ja möll käis kaua. Kuna olin väsinud, siis see mind  ei häirinud. Nüüd peab varre alla ajama ja minema vaatama, kas süüa saab. Vesi on ka otsas.